Luta Hamutuk kestiona suksesu nebe governu AMP atinzi

Dili-Institutu Luta hamutuk kestiona konaba suksesu nebe mak Governo Alinsa Mayoria Parlamentar ( AMP ) atinzi durante governasaun ne’e hari.

Tuir Diretur Mericio Akara selebrasaun 3o aniversariu guverno Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) nia-ukun ba tinan tolu nia laran. Iha diskursu Premeiru Ministro nian, pontus importantes balun mak ita tenke fo apresiasaun hanesan susesu bo’ot nomos pontus balun mak presiza tau konsiderasaun hodi hadia diak liu tan iha tinan rua oin-mai. Reflesaun ida mak diak teb-tebes kona-ba saida mak guverno atinzi ona, nia dezafiu, nomos kompromisiu balun ba dezenvolvimento social no ekonomia iha rai-laran.

Iha oportunidade ida ne’e, Luta Hamutuk hakarak hato’o pontus balun nebe mak kritiku teb-tebes hodi bolu atensaun makaas ba guverno hodi haforsa no hadia diak liu tan programa guverno nian iha tinan rua oin mai.

Siguransa no estabilidade iha rai-laran

Luta Hamutuk konsiente katak, guverno ida ne’e hari’i iha situasaun siguransa rai-laran ida nebe mak difisil teb-tebes tamba mai husi krize militar no politiku nebe akontese iha 2006. Esforsu barak mak guverno ne’e halo duni, liu husi operasaun konjunta, atuasaun ba grupus armadu, dialogo nomos aproximasaun ba grupus amiasadu no organizadu sira. Nebe ikus mai situasaun rai-laran kontrolladu duni no estabilidade nasaun ne’e bele rekopera hikas fali depois de tinan rua-tolu tuir mai. Relasaun ho esforsu makaas guverno AMP no entidades estado tomak, Luta Hamutuk hakarak fo nia apresiasaun makaas ba intervensaun maximu nebe mak guverno halo, kontribuisaun husi entidades estado tomak, UNO rasik, paizes amigo sira nomos povu rai-doben ne’e nia esforsu-bo’ot hodi resolve nia problema rasik. Maske nune ita hotu tenke rekonyese katak presiza tempo barak liu tan hodi rekopera hikas totalmente impaktu psikolojia no sosial husi krize ne’e rasik.

Siguransa no estabilidade hanesan savi importante ba dezenvolvimento paiz ida ne’e, tamba-ne’e Luta Hamutuk husu ba guverno no entidades sira hotu hodi promove diak liu tan aproximasaun lei no ordem nian, uza valores kulturais, valores nasionalismo no patriotismo duke liu husi meus sosa paz no dame ho osan. Husu mos ba guverno no orgaun estado nian tomak atu implementa sistema judicial ho diak nomos tenke hamenus impunidade ba autor krime sira. Tamba sei laiha dame no paz nebe mak sustentavel sei estado laiha kbiit hodi fo garante justisia ba nia povu.

Transparansia iha seitor minarai no gas

Luta Hamutuk hanesan sosiedade sivil nebe mak fo nia atensaun makaas ba asunto transparansia minarai no gas hakarak fo apresiasaun makaas ba vontade-bo’ot guverno tamba ho kooperasaun no kolaborasaun diak entre sosiedade sivil no kompania minarai. Hodi-nune, Timor Leste ohin loron bele sai hanesan nasaun kompridor ba Inisiativa Transparansia Extrativa Industria (EITI) nian. Maibe dezafio bo’ot mak oinsa guverno tenke konkritiza susesu ne’e iha pratika guvernasaun nian nomos desimina modellu transparansia ne’e to’o areia rurais nune povu hotu bele akompanha nomos komprende diak liu tan asunto ne’e.

Seitor boa governasaun no administrasaun

Seitor ida ne’e importante teb-tebes hodi re-installa hikas sistema nebe eziste ona iha guverno anterior no sistema nebe estragus iha krize nia laran, nomos oinsa ha-bo’ot liu tan estrutura guverno nian hodi tane-as transparansia no akuntabilidade nomos governasaun mak mos (good governance) husi pratika korupsaun, kolusaun no nepotismo (KKN). Tamba-ne’e mak kria Vice-Primeiru Ministro nain rua nomos komisaun oi-oin (husi Komisaun Funsaun Publiku to’o Komisaun Anti Korupsaun), nebe hanesan manifestasaun husi rekonyesementu guverno nian tamba iha duni mal-pratika, mal-administrasaun, indikasaun korupsaun nomos mal-jestaun balun. Luta Hamutuk bele komprende katak aumentu instituisaun nomos aumentu vice-primeiru ministro hodi halo servisu guverno nian diak liu tan, nune bele halo prevensaun no kombate asaun pratika ladiak iha guverno nia laran rasik. Maibe Luta Hamutuk hakarak fo hanoin ba guverno katak iha tinan hirak nia laran aloka despeza lubuk ida ba instituisaun hirak ne’e, maibe to’o ohin loron instituisaun hirak ne’e seidauk hatudu nia servisu maximu hodi responde espektativas povu nian ba indikasaun KKN nebe mak ema barak ejiji hodi resolve lalais.

Hodi hadia kondisaun ida ne’e, Luta Hamutuk husu ba guvernu atu halo avaliasaun no analisa ida nebe mak klean, tambasa mak instituisaun hirak ne’e la-halo servisu ho efikas no efisiensia? Sei despeza makaas liu duke resultadu servisu (cost – benefit analysis) entaun dala ruma hari institusaun ka aumenta Vice-Primeru Ministru la’os solusaun diak.

Kiak no dezempregu aumenta makaas

Tuir monitoramentu Luta Hamutuk nian, hare’e katak nivel kapasidade kompras povu sei ki’ik teb-tebes, sira defisil teb-tebes hodi demenui nesesidades baziku baratu lor-loron nian, povu sei hadau malu fos baratu husi guverno, no sira mos sei ejiji makaas bainhira fos la-to’o iha sira. Indikadoriu ida ne’e hatudu realmente katak nivel kapasidade kompras povu sei fraku. Maske ita hotu hatene katak guverno fo subsidio ba ferik-katuas, veteranus, alejiadu nomos vulneravel sira maibe ami hanoin katak seidauk to’o bainhira guverno la-halo intervensaun adekuadu ba merkado nomos kontrolla folin sasan. Hanesan mos dezemprego, joventude nomos ema nebe buka servisu aumenta sae makaas tinan-tinan, no guverno seidauk iha mekanismu apropriadu ida hodi responde preokupasaun dezemprego iha rai laran. Jovens barak laiha servisu depois remata nia escola, iha parte seluk dezemprego ha-todan liu tan moris familia iha defisil nia laran hodi demenui nesesidades moris lor-loron nian.

Relasaun ho ida ne’e, Luta Hamutuk husu bo’ot ba guverno hodi tau atensaun makaas ba asunto ne’e. Tamba sei la-rezolve ho diak, esforsu makaas husi guverno sei la-vale nomos bele prejudika moris hakmatek nudar paiz ida mak ita hotu mehi ba. Dalan ida nebe mak guvernu bele halais kampu de traballu mak presiza halo investimentu makaas liu tan iha seitor real nebe relasaun ho estrutura ekonomia maioria Timor-oan mak hanesan agrikultura, peskas, pekuaria nune bele halo mudansa husi estruktura ekonomia subsistensia ba iha industria. Ida ne’e tenke la’o hamutuk ho kapasitasaun nebe relevante ba seitor hirak ne’e (know – how skills). Inklui presiza fasilita diak liu tan seitor privado nivel ki’ik no medio, tamba sira sei absorve emprego barak mos.

Seitor infra-estruturas bazikas sei do’ok husi espektativas povu

Seitor ida ne’e mais problema durante ne’e, estrada urbanas no rurais, escola no nia fasilidades, kanalizasaun bee-mos, transportasaun publico mak baratu, telekomunikasaun mak baratu, eletrisidade nomos klinika inklui nia fasilidades. Maske despeza bo’ot kuaze tinan tolu nia laran maibe realidade hatudu katak guverno seidauk maximu hodi fornese infra-estruturas baziku nebe mak bele resposta povu rai-doben ne’e nia espektativas. Estrada rurais mak diak, transportasaun, komunikasaun nebe baratu sei halais movimentu ekonomia entre fatin ida ba fatin seluk iha Timor Leste. Despeza barak ba infra-estruturas so habokur deit kontraktor sira, habo’ot liu tan dependensia seitor privado sira ba guverno, nebe seitor privado la-halo investimento maibe hein deit padraun (guverno). Nune-mos, projetus infra-estrukturas indika barak laiha kualidade, iha tentativas fakar deit povu nia osan tamba laiha sensibilidade nasionalismo kontraktor balun bainhira implementa projeto.

Tamba-ne’e, Luta Hamutuk husu bo’ot ba guverno hodi fo atensaun makaas ba iha mekanismu aprovizionamento, sistema kontrollu nomos kualidade implementasaun. Povu no autoridades local sira sempre kestiona bainhira Luta Hamutuk hasoru sira iha distrito e sucos sira. Sira ejiji makaas mos kona-ba partisipasaun dereita iha prosesu implementasaun dezenvolvimento fisiku iha rai doben ne’e.

Servisu inter-ministerial fraku teb-tebes

Tuir Luta Hamutuk nia monitoramento ba servisu ministerio ida-idak nian, ami deskobre katak servisu inter-ministerial ladiak, laiha koordenasaun ba malun, servisu barak ultra-passa ba malun, no iha indikasaun forte ministeriu ida-idak halo konforme ida-idak nia hakarak. Pratika governasaun hanesan ne’e prejudika servisu estado tomak no sei hamosu mal-jestaun ba politika guverno tomak. Ezemplo balun hatudu husi Ministerio Agrikultura e Pescas, Ministerio Edukasaun, Ministerio Turismo Comersio e Industria, Ministerio Infra-estrukturas nomos Ministerio Dezenvolvimento Ekonomia. Tamba-ne’e Luta Hamutuk husu ba Chefe do Guverno atu re-orienta ministro ida-idak nune ministeriu ida ho seluk fo apoio ba malun.

Ikus liu, Luta Hamutuk hakarak hateten katak membro guverno hotu-hotu bele kontente no orgulho ho susesu balun hanesan manan bo’ot ida, maibe importante liu mak povu husi Matebian, Ramelau no Kablaki sente duni susesu hirak ne’e ka lae…?! Sei seidauk, ami hanoin katak susesu hirak ne’e hanesan buat falsu ida. Dala ida tan, opiniaun kritiku ida ne’e mos hanesan meus nebe mak Luta Hamutuk uza hodi bolu atensaun husi guverno atu hadia diak liu tan servisu guverno nian iha tinan rua oin-mai. Tamba susesu guverno tenke refleta mos susesu bo’ot ba povu hodi sai husi situasaun ignoransia, kiak-mukit nomos injustisa ekonomia nia laran.

No comments:

Post a Comment