KARTA POPULAR: LIAN HALERIK HUSI POVU PUNO...!!!

Monday at 3:56pm
Puno hanesan Aldeia ida iha Suco Pairara Distritu Lautem nebe nia populasaun hamutuk 1.934 ho kompozisaun feto 978 pesoa no mane 956 pesoa. Sira nia base moris loron-loron mayoria hanesan agrikultor no oituan mak halao aktividade iha area veternariu. Desenvolvimentu iha Aldeia Puno sei menus liu; Infrastrutura hanesan Estrada agora ladun iha manutensaun no Eskola fatin nebe iha neba komesa iha difikuldade aksesu ba be mos.

Dezenvolvimentu hanesan prosesu ida mak presiza iha partisipasaun husi komunidade sira hanesan autor dezenvolvimento hahu husi planeamentu to implementasaun nune bele hetan resultadu no benefisiu apropriadu no mos komunidade sei sai nain ba resultadu desenvolvimentu. Atu iha partisipasaun komunidade ba dezenvolvimentu nebe efektivu presisiza informasaun no kapasidade nebe naton hodi halo komunikasaun iha prosesu desenvolvimentu.

Hanesan Sosiadade Sivil; Luta Hamutuk nia kontribuisaun iha prosesu dezenvolvimentu nasional mak liu husi desiminasaun informasaun konaba Fundu Petrolifero no Orsamentu Geral do Estadu no mos kapasitasaun ba desenvolvimentu partisipatifu iha nivel komunidade. Aktividade hirak ne’e mos hanesan meius ida atu kapasita komunidade ho informasaun diak no naton atu nune komunidade bele partisipa iha dezenvolvimentu nasional.

DISKUSAUN LUTA HAMUTUK HO KOMUNIDADE ALDEIA PUNO
Aktividade mak Luta Hamutuk hala’o hanaran Community briefing; hanesan aktividade distribuisaun informasaun ba nivel komunidade suco nebe kolia konaba transparansia no akuntabilidade iha seitor minarai ba dezenvolvimentu nasional. Aktividade ida ne’e Luta Hamutuk hala’o tinan-tinan hodi hato’o informasaun liu husi apresentasaun materia mak hanesan; Fundu Petroleum, EITI, Orsamentu Geral do Estadu no Partisipasaun komunidade ba Dezenvolvimentu. Iha loron Sexta feira dia 02 de Julhu 2010 Luta Hamutuk halao Aktividade briefing ne’e iha aldeia Punu nebe partisipa husi Lideransa komunitaria, Joventude no Grupu Feto.


PREOKUPASAUN KOMUNIDADE
Durante aktividade briefing Luta Hamutuk konsege identifika prekupasaun no problema nebe mak komunidade sira infrenta iha prosesu diskusaun. Prekupasaun no problema nebe mak komunidade infrenta mak hanesan tuir mai ne’e:

1. Komunidade ejiji transparansia no akuntabilidade
Durante prosesu briefing iha aldeia Punu komunidade ejiji transparansia no akuntabilidade ba utilizasaun orsamentu fundu petroliferu ba dezenvolvimentu nasional. Ho razaun tamba durante ne’e komunidade sira la hatene prosesu orsamentu geral do estadu, komunidade sira la iha informasaun relasiona ho fundu petroliferu. Tamba ne’e difikulta sira hodi partisipa iha prosesu dezenvolvimentu nasional.

2. Komunidade la hetan benefisiu husi Investimentu OGE
Hafoin Timor Leste hetan nia rendimentu premeiru husi industria minarai iha tasi Timor iha tinan 2006 to agora orsamentu iha fundu petroliferu hamutuk billiaun US$ 5,944.991 husi total orsamentu ida ne’e tinan-tinan governu foti hodi halo investimentu ba orsamentu geral do estadu maibe komunidade iha aldeia Punu seidauk hetan benefisiu husi investimentu refere. Ho razaun katak komunidade iha Punu la iha enerjia eletrisidade maske iha besi rin eletrisidade nian iha sira nia aldeia no dala barak komunidade ho lider komunitariu proposta ona ba governu maibe la iha resposta, Eskola fasilidade hanesan kadeira no meja sei minimu, hahan merenda eskolar mak la tuir standard nutrisain nomos la iha bemos ba eskola primaria iha Punu.

3. Governu la iha Programa ba Feto iha nivel suco
Representante feto iha aldeia punu mos kestiona programa governu nian mak relasiona ho feto iha nivel suco nebe mak durante ne’e la iha. kondisaun ida ne’e halo feto iha nivel suco la dezenvolve sira nia an tamba governu/liu-liu sekretariu do estadu promosaun igualidade jeneru rasik la iha prgorama nebe bele fasilita inisiativa feto iha nivel suco.

4. Governu seidauk taumatan ba veteranus iha aldeia Punu
Papel veteranus iha prosesu independesia bot tebes tamba veteranus sira nia esperitu nasionalismu hodi rezisti ho povu to bele hetan ita nia independensia. Iha independesia laran governu iha dever atu tau matan ba veteranus sira hanesan konsiderasaun ba sira iha direitu atu taumatan ba sira hanesan konsiderasaun ba sira nia kontribuisaun ba independesia. Maibe iha realidade oin seluk veteranus no feto faluk nebe mak uluk fo mos nia kontribuisaun ba Luta iha Aldeia Punu to’o agora seidauk hetan nia direitu. Problema ida ne’e Luta Hamutuk identifika waihira komunidade hato’o iha briefing.

5. Komunidade kestiona orsamentu ba Idozo
Komunidade iha aldeia Punu suco Pairara kestiona pagamentu nebe mak governu halo hodi selu idozo sira iha aldeia Punu tamba hafoin governu liu- husi ministeriu solidaridade orienta xefe do suco sira halo levantamentu ba idozo sira maibe to agora balu seidauk simu no prosesu pagamentu iha fulan hirak ne’e tarde. Kondisaun ida ne’e halo komunidade kestiona orsamentu ne’e tamba saida mak selu tarde, se la selu nia orsamentu ba nebe no selu tarde ne’e iha indikasaun korupsaun kalae? Tamba ne’e mak komunidade hakarak KAK bele halo investigasaun ba kazu hanesan ne’e.

6. Komunidade Aldeia Punu Kestiona preparasaun Governu hodi dada Pipeline
Komunidade iha punu mos durante ne’e hatene katak governu iha komitmentu atu dada pipeline Greater Sunrise mai Timor Leste. Maibe iha briefing ida ne’e komunidade kestiona preparasaun Governu hodi simu pipeline to iha nebe hanesan rekursu humano no negosiasaun pipeline ho Governu Australia nia resultadu komunidade la hatene. Kondisaun ida ne’e akontese tamba Governu rasik la iha transparansia ba informasaun mak relasiona ho pipeline atu nune asuntu id abele sai hanesan asuntu komum povu rai ida ne’e.

7. Komunidade kestiona orsamentu retifikativu 2010
Iha briefing komunidade mos kestiona kapasidade governu hodi esekuta orsamentu geral do estadu tinan 2010 nebe governu konsege esekuta deit orsamentu miliaun USD $ 79.409, 406 (12%) maibe governu proposta orsamentu ratifkativu hodi aumenta tan ba orsamentu inisiu. Tuir komunidade katak lolos governu nia kapasidade seidauk bele ejekuta la bele hanoin atu aumenta osan tamba realidade hatudu katak governu nia kapasidade la iha tamba bele esekuta deit 12% husi total orsamentu inisiu. Komunidade mos kestiona katak maske governu aumenta orsamentu iha orsamentu geral do estadu maibe sira la hetan benefisiu. Tamba ne’e komunidade kestiona lolos se mak hetan benefisiu husi orsamentu geral do estadu.

8. Komunidade kestiona Politika agrikultura
Komunidade iha aldeia Punu mos kestiona politika husi Ministeriu agrikultra nebe mak ajuda agrikultor hodi hasae produsaun liu husi fahe trator. Maibe komunidade iha aldeia punu nebe mak kuaze agrikulto nebe mak moris iha area foho nebe mak durante ne’e hare katak Ministeriu agrikultura seidauk iha politika nebe klaru ba agrikultor sira nebe mak durante ne’e moris iha area foho no durante ne’e fo kontribuisaun hodi produs aihan ba merkado local iha sira nia distrito maibe durante ne’e ministeriu agrikultura la politika ida nebe diak hodi fasilita agrikultor sira nia aktividade.

OPINIAUN LUTA HAMUTUK
Bazeia ba prekupasaun no perguntas komunidade Luta Hamutuk nia opinaun hanesan tuir mai ne’e: premeiru komunidade iha aldeia Punu seidauk hetan benefisiu husi orsamentu geral do estadu tamba eletrisidade la iha, fasilidade eskola minimu, eskola la iha bemos, merenda eskolar la iha kualidade, Estrada ladiak. Segundo problema transparansia no akuntabilidade governu hanesan eskutor programa la seidauk masimu tamba komunidade to agora seidauk hatene prosesu orsamentu geral do estadu, oinsa governu nia preparasaun ba negosiasaun pipeline, projeitu pakote referendum mak la iha kualidade, komunidade kestiona uma veteranus iha suco Fuiloro nebe mak durante ne’e ema la uja maske remata ona, komunidade la hatene prosesu pagamentu ba idozo no veteranus balu mak to agora seidauk selu. Terseiru mak prosesu hirak ne’e difikulta komunidade atu partisipa iha prosesu dezenvolvimentu.


REKOMENDASAUN
Bazeia ba prekupasaun komunidade iha Aldeia Punu suco Pairara liu husi karta ida ne’e Luta Hamutuk hakarak hato’o rekomendasaun ba parlamentu no governu hanesan tuir mai ne’e:
1. Ministeriu Infrastruktura liu-liu Sekretariu do Estadu Eletrisidade no Agua Saniamentu atu fasilita eletrisidade ba iha aldeia Punu;
2. Ministeriu Edukasaun atu fasilita kadeira, meja, bemos no tengki muda kualidade hahan ba merenda eskolar tuir standard nutrisaun nian;
3. Sekretariu do Estadu promosaun Igualidade Generu atu tau iha planu programa ba feto iha nivel suco hodi hasae partisipasaun feto nian;
4. Sekretariu do Estadu Rekursu Naturais atu desimina informasaun iha relasaun ho asuntu mina no gas ba komunidade atu nune komunidade mos bele akompanha prosesu dezenvolvimentu industria mina iha Timor Leste;
5. Ministeriu Solidaridade Social atu klarifika ba komunidade tamba saida to agora idozo sira iha aldeia Punu seidauk simu subsidiu;
6. Sekretariu do Estadu Veteranus atu halo levantamentu iha aldeia Punu nebe mak veteranus no klandestina sira seidauk rejisto;
7. Governu atu involve komunidade hodi partisipa iha prosesu dezenvolvimentu tomak tamba komunidade iha capital social;
8. Governu atu tau importansia ba transparansia no akuntabilidade iha prosesu dezenvolvimentu nasional;
9. Parlamentu Nasional nebe iha papel atu halo fiskalizasaun ba programa governu tengki halo fiskalizasaun nebe diak atu nune programa governu bele lao diak no fo impaktu ba komunidade.


Dili: 16 de Julhu de 2010


Mericio Akara
Direitur Luta Hamutuk
(+670) 7263783

No comments:

Post a Comment